Lord Krishna Janmashtami – lugu Lord Krishnast

Issand Krishna Janmashtami on üks silmapaistvamaid festivale, mida hindu kogukond kogu maailmas tähistab. Pidulikud sündmused toovad esile headuse auhiilguse kurja üle ning romantiliste varjunditega lugusid, mida on räägitud tuhandeid aastaid Issand Krishnast ja tema abikaasast Radhast. Issand Krishna on ka Issanda Vishnu kehastus, kes olevat sündinud Maal inimkujul, et lõpetada kurjus Dwapar Yugis.

Samamoodi tähistatakse Shrawanis (augustis-september) Krishna Janmashtamit, jumal Krishna sünnipäeva. Kahekümne kolmandal aastal tähistati seda kaks päeva järjest ja 2024. aastal tähistati seda üks kord. Tähistamise kestus sõltub kuupäeva tähtkujudest. Lisaks tähistab festival ka Krishna õpetuste elluviimist, nagu on öeldud Bhagavad Gitas.

Selles artiklis oleme maininud kõike, mis teid võiks huvitada Issanda Krishna ja Krishna Janmashtami kohta. Lugege kindlasti lõpuni, et rohkem teada saada!

Miks Lord Krishna Janmashtamit tähistatakse?

Krishna Janmashtamit tähistatakse mitmel põhjusel. Ja sellel on enamat kui lihtsalt tähendus. Issand Krishna on hinduismis üks hinnatumaid tegelasi. Jumala pühendunud otsivad alati võimalusi teda imetleda igal võimalikul moel ja vormis. Krishna sündis vanglas ja veetis terve elu karjusena. Temas polnud midagi vürstilikku ja ta kasvas üles koos kõigi teiste Vrindavani karjustega, kes tema flööti mängisid. Sellegipoolest oli tal juba väikese lapsena pühendunuid ja järgijaid. Kõik tunnistasid tema jumalikkust, isegi kõige süütumal ja tavalisemal kujul.

Krishna Janmashtami sünnipäev on enamat kui lihtsalt tema sünni tähistamine; see on jumal Krishna elus omandatud õpetuste, väärtuste ja omaduste tähistamine. Festival sisaldab värve, muusikat, tantse, maitsvaid hõrgutisi ja muid rõõmsaid tavasid. Jumal Krishna oli enim tuntud oma vallatute kommete ja selle poolest, et ta leidis viisi isegi elu väikseimate rõõmude tähistamiseks. Sellest festivalist jutt käibki.

Juba iidsetest aegadest ja ka edaspidi on Krishna Janmashtami olnud tähistamine lisaks sünniaastapäevale ka teistele päevadele. Lisaks on see hindu rahvajuttude, eriti eepose Mahabharata järgijate jaoks ka päev, mis tähistab vaimukust, vaprust, vastupidavust ja õiglust. Pealegi tähistatakse seda päeva ka siis, kui headus võidab kurjuse ja ebaõigluse. Sellest Krishna õpetused ju räägivadki. Suur osa tema õpetustest ja väärtustest on esitatud ka Bhagavad Gitas.

Kuidas Lord Krishna Janmashtamit tähistatakse?

Krishna Janmashtamit tähistatakse mitmel moel. Lisaks on selle pidustuse üks parimaid omadusi see, et igaüks saab seda tähistada. Igal aastal suunduvad sajad ja tuhanded palverändurid paikadesse, kus kummardatakse Issand Krishnat, et pakkuda oma palveid Issand Krishnale. Erinevalt paljudest festivalidest, mis õigustavad vägivalda ja ohverdusi, jutlustab Krishna Janmashtami lahkust ja õrnust elustiilis ning levitab armastust loomade, eriti lehmade vastu, kes on Krishnat saatnud lapsepõlvest saati Vrindavanis.

Järgnevalt on toodud mõned viisid, kuidas Krishna Janmashtamit tähistatakse:

Paastumine

Kuigi see pole eriti levinud, kipuvad paljud kummardajad paastuma. Kuni nad on lõpetanud Issanda Krishna pooja, jäävad nad tõenäoliselt paastuma ja lõpetavad selle pärast päikeseloojangut. Paastumisel on väidetavalt mitmeid tervisega seotud eeliseid ja tänapäeval on sellel veel üks tähendus, mis hoiab pühendunud pühendunud oma Issandasse puhtaima südamega pühendununa. Paastumine see võimaldab pühendunutel avaldada austust oma jumalale, keda nad tahavad toita ja kellele nad tahavad austust avaldada, enne kui nad ise toitu söövad.

 Kiigetseremoonia

Baal Krishna kuju (mida seostatakse Krishna imikukujuga) kiigutatakse Jhula ehk kiigel. See toob rahu nende südametesse, kes teda tema pisikesel kiigel kiigutavad. Beebi Krishna kuju ja kiik on välimuselt sarnased. Seda kuju nimetatakse ka „Ladoo Gopaliks“. See tseremoonia tähistab beebi Krishna kordamööda kiikumist, nagu seda tegid tema kasuvanemad. See seisneb beebikuju eest hoolitsemises, toitmises ja lihtsalt unelaulude laulmises.

Potipurustamise tseremoonia

Krishna Janmashtami ajal toimuv potipurustamise tseremoonia on kõige levinum India pealinnas Mumbais. Seal kogunevad inimesed ja panevad köie kaudu jogurtiga täidetud poti. Kamp mehi, kes kehastavad Issanda Krishna sõpru ja saadavad teda tema pahandustes, ronivad üksteise otsa, kuni Krishnat ennast kehastav mees sirutab käe ja purustab poti ise. Krishna erinevate tegude seas näitab see süütuse ja mängulisuse märke. Ka seda traditsiooni on sajandeid põlvest põlve edasi kantud.

 Kesköö pidustused

Krishna Janmashtamit ei tähistata mitte ainult päeval, vaid ka südaööl. Krishna sündis südaööl. Sellest ka pidustuste aeg. Inimesed, kes alustavad Janmashtami festivali, valmistavad pisikesi dekoratiivrõivaid ja hõrgutisi, sealhulgas maiustusi ja panchamritat, ning laulavad bhajaneid ja hällilaule, et tervitada beebi Krishnat oma kodudes. Seda tehakse puhtalt pühendumuse ja armastuse märgina Krishna imikuvormi vastu. Lisaks, mida varem pühendunud selle tseremooniaga alustavad, seda lõbusam on neil tõenäoliselt olla, kui nad saavad osa kogu selle päeva olemusest.

Raas Leela

Raas Leela viitab dramaatilistele etteastetele ja tantsudele, mida esitatakse erinevates kohtades, kus tähistatakse Krishna Janmashtamit. Raas Leela viitab ka sündmusele, mis arvatakse aset leidnud Vrindavanis. Krishna oli alati olnud jumalik. Kuid gopid ei hinnanud tema armastust ja pühendumust Radha vastu nii palju, sest nad igatsesid olla Krishnaga sama palju kui Radha. Kuid Krishna jaoks polnud miski võimatu. Ta levis oma vormides samaaegselt eraldi kehades. Nii jäi ta oma armastatud Radha juurde, valmistamata gopidele pettumust.

„Raas Leela“ on peamiselt kujutatud tantsuetendusena, kus Radha on Krishnaga, kuulates tema südantsoojendavat flöödiheli, ja iga gopi saab tantsida Krishna „Raas Leela“ versiooniga. See näitab, et kuigi Krishna oli üksainus armuhuvi, ei tahtnud ta gopisid alt vedada, kuna nad olid temasse samamoodi armunud kui tema kallim.

Raas Leela Krishna Janmashtami tähistamise ajal kannavad näitlejad kostüüme ja kasutavad rekvisiite, et viidata sündmustele Issanda Krishna elus. Enamasti on see Krishna Janmashtami heaendelise päeva lõpuprogramm. erinevad mandirid.

Kuidas toimub Shri Lord Krishna Janmashtami puja?

Shri Krishna Janmashtami pujat viiakse läbi mitmes etapis. Kuigi pühendunu puja sooritamiseks pole kindlaid standardeid, on olemas standardsed viisid, kuidas selle religioosseid samme järgida. See puja on enamat kui lihtsalt heade heaks ohverdamine; see on ka isiklik tervenemine ja iseenda vaimse leidmine.

Järgnevalt on toodud mõned viisid Shri Krishna Janmashtami Puja läbiviimiseks:

Päev enne Pujat

Shri Krishna Janmashtami Puja ettevalmistus algab päev enne Janmashtami tegelikku kuupäeva. templid Ja kohad, kus pujat läbi viiakse, puhastatakse ja desinfitseeritakse. Pühendunud alustavad paastu vara, et anda pidustusele parim. Lisaks seatakse puja altar eelnevalt valmis, et tseremooniad saaksid varem toimuda.

Püha vann

Suplemist peetakse viisiks keha välispinnalt ebapuhtuste eemaldamiseks. Enne Shri Krishna Janmashtami Puja poole liikumist võtavad pühendunud vanni. Paljud pühendunud lähevad pühade jõgede äärde, sealhulgas Yamuna jõgede äärde, et enne järgmisel päeval või varahommikul jumalateenistuse alustamist oma patud maha pesta. Sellele järgneb panchamrita joomine ja ebajumala riietamine. Kui pühendunu on valmis pujaks valmistuma, on armastatud Issanda Krishna ebajumala ettevalmistamine sama kohustuslik.

Pakkumised

Issanda Krishna ebajumalat ohverdatakse koos toiduohvritega, sealhulgas maiustuste, puuviljade jms-ga (tuntud ka kui Bhog). Samamoodi kaunistatakse tema ebajumalat lillede ja tulsi lehtedega. See on viis imikujumala rõõmustamiseks. Lisaks imikueale kummardatakse ka Krishna täiskasvanud kujuga ebajumalaid.

Religioossed bhajanid ja harmooniad

Issand Krishna on tuntud eelkõige oma flöödimänguoskuse poolest. Tema pühendunud kipuvad flööti mängima ja muusika saatel laulma religioosseid bhajanisid, et teda õnnelikuks teha. Nad kipuvad korduvalt mantrat laulma: „Hare Krishna, Radhey Radhey“. Kus iganes pidustused toimuvad, kuuleb bhajanite laulmist igas teises allees, eriti Issand Krishnale pühendatud templites. Üldiselt on nende paikade õhkkond võluv ja tervendav.

Aarati

Pakkumine Aarati Issandale Krishnale austamine tähendab valguse pakkumist ja samal viisil kummardamist. Krishna kuju ees süüdatakse küünlad ja võilambid. Aarati ajal keeratakse kummardamisalus mitu korda päripäeva, et levitada kuju ümber head aurat ja vibratsioone. Seejärel helistatakse kellasid ja kuju ümber tehakse taas ohvreid, mida peagi kasutatakse prasadina.

Prasadi jaotus

Prasad viitab ohvriandidele, mida tehakse Issand Krishna ebajumalale. Kui Aarati tseremoonia on lõppenud, saavad kummardajad oma peopessa natuke prasadit, olgu see siis maiustused, lilled või puuviljad. Pakutud prasadist ei tohi kunagi keelduda, kuna seda peetakse Issanda vastu lugupidamatuks. Pühendunud kipuvad pärast jumalateenistust prasadi saamiseks järjekorda seisma. Paljud kipuvad prasadi koju kaasa võtma, et seda oma perega jagada. Üldiselt on puja pärast seda lõppenud.

Kesksed asukohad, kus kummardatakse Issandat Krishnat

Igal aastal tähistab Shri Krishna Janmashtamit rohkem kui üks riik. Krishna Janmashtamit tähistavad riigid on India, Nepal, Mauritius, Fidži, Trinidad ja Tobago ning Guyana. Samuti saavad nende riikide põliselanikud üle maailma levides pühendunud tähistada Krishna Janmashtamit isegi lääneriikides, nagu USA, Austraalia, Kanada, Ühendkuningriik jne.

Hinduism ei ole seotud kindla kultuuri või etnilise kuuluvusega. Seetõttu seisavad eri etnilise taustaga pühendunud üle kogu maailma järjekorras, et kummardada Issand Krishnat tema templites. Ühing nimega Rahvusvaheline Krishna Teadvuse Ühing (ISKCON) asub mitmes kohas üle maailma.

Kuna Krishna Janmashtami pärineb Indiast, olid sel ajal kõige pühendunute enimpaigad Vrindavan, Mathura ja Dwarka. Need paigad hoiavad endas Issanda Krishna ajalugu. Vrindavani peetakse kohaks, kus Issand Krishna kasvas karjusena, Mathura on koht, kus Krishna vanemaid hoidis vangis tema emapoolne onu Kans, ja Dwarka on kuningriik, mille Issand Krishna rajas ja valitses pärast Mathurast lahkumist.

Krishna Mandir on üks Nepali populaarsemaid paiku, kuid Krishna Janmashtami ajal on see endiselt kiire elutempoga. See asukoht määrati kindlaks, kui Patani kuningas Lalitpuris nägi unes jumal Krishnat tantsimas oma abikaasa Radhaga paleeõuel. Peagi lasi kuningas parimatel arhitektidel ehitada Krishna Mandiri ühest jäigast kivist.

Neid paiku tuntakse eelkõige palverännakute paikadena. Näete inimesi kõikidest rahvustest, mitte ainult Indiast. Läänest kuni erinevate Aasia riikideni näete kõigi rahvuste esindajaid.

Issanda Krishna Janmashtami lood ja nende tähtsus

Sajandeid on põlvest põlve edasi antud mitmeid lugusid jumal Krishnast. Alates tema sünnist kuni abiellumiseni 16108 XNUMX naisega, alates võimsaimate deemonite alistamisest kuni Pandavate juhtimiseni Mahabharata sõja ajal – igal lool on hinduismis oma tähendus. Kuigi ta sündis ja kasvas üles India eri paigus, ei tähista Krishna Janmashtamit ainult indialased.

Enne Krishna Janmashtami tähistamise olulisuse süvamist on vaja meeles pidada järgmisi lugusid:

 Issanda Krishna sünd

Issand Krishna sündis printsess Devakile ja Vasudevale, Mathura kuninga Kansi õele. Kuigi Kans oli oma õe vastu äärmiselt kiindunud, andis ta selle kindlasti pidulikult abiellumiseks ära.

Kuid õudusunenäos juhatas teda hääl tapma oma õe kaheksandat last, kes, nagu hääl ütles, oli surma põhjuseks ja lõpuks ka tema surma põhjuseks. See sundis teda päästma oma elu viisil, mida ta õde ja õemees polnud kunagi osanud ette kujutada. Ta pani nad mõlemad vangi. Ta hoolitses selle eest, et tappis iga lapse, kes Devaki üsas sündis.

Jumal Višnu võttis inimkuju Krishnana ja sündis Devaki üsast. Varsti pärast jumaliku lapse sündi vabastati Vasudeva neljaseinalise vangla ahelatest ja köidikutest. Öö oli vihmane ja teda kaitses vihma eest vihmavari, mille Naag (mitmepealised maod) asetasid üle Yamuna jõe.

Seejärel anus Vasudeva oma sõpra Nandat Vrindavanist, et too oma last enda juurde hoiaks ja halastamatu kuninga viha eest päästaks. Tema sünnipäeva Shravana (mussooni) ajal tähistatakse siiani Krishna Janmashtami nime all. Nanda ja tema naine Yashoda kasvatasid Krishnat kui oma last. Issanda sünd oli hoopis kujutis konarlikest teekondadest, mida tema vanemad läbisid, et teda turvaliselt ja elus hoida, kuid see on ka see, kuidas isegi tema sünd oli hea võit kurja üle.

Krishna võit kurjade deemonite üle

Issand Krishna on teadaolevalt alistanud kõige ohtlikumad deemonid juba väga noorelt. Kui Kans oli veel beebi, sai ta teada, et tema vennapoeg, tema tulevane lõpujõud, oli ikka veel elus. Seetõttu saatis ta palju deemoneid teda tapma, kuid kõik tulutult.

Üks selline kuulus lugu räägib ajast, mil Putana (deemon) saadeti Krishnat tapma, toites teda oma mürgise rinnaga. Kuigi külaelanikud ja isegi Krishna kasuema Yashoda ei suutnud deemoni maski ära tunda, tundis beebi Krishna ta ära ja hammustas tema rinda, kuni too surnuks kukkus. Siis teadsid kõik külaelanikud, et Krishna päästis oma elu, tappes deemoni.

Mõned teised deemonid, kelle Lord Krishna kuulsalt võitis, nagu on räägitud mitmes tema loos, on Narakasura, Keshin, Dantavakra, Narakasura, Pancajana, Shishupala, Sancakuda, Sakatasura, Trinavarta, Vatsasura, Bakasura, Aghasura, Aristasura, Vyomasura, Cansidered an asura (cons).

Kansi surma kirjeldati kõige enam hindu kirjutistes. Kuigi ta oli väga metsik, omandas mitmesuguseid võitluskunste ja tundis äärmiselt hästi taktikaid, kuidas kedagi surmavoodisse suruda, ei suutnud Mathura kuningas end Issanda Krishna jumaliku jõu eest päästa. Teel Mathurasse saatis noort Krishnat tema vanem vend Balram, kes alistas hullunud elevandi, kes saadeti mõlema venna peale astuma ja tapma.

Vaatamata Kansi mitmetele katsetele Krishna tappa, lõpetas tema elu surmahirm ja julmus. Oli ju tõsi, et tema lõpp saabus Devaki üsas ja kõik põhjustel, millesse ta end surus. Kui Krishna võitis võitluse oma emapoolse onu vastu, vabastas ta Vasudevi ja Devaki Asura kuninga ahelatest. Samuti öeldakse, et see oli esimene kord pärast sündi, kui Issand Krishna kohtus oma vanematega.

Jumal Krishna ja asuurate lugusid on jutustatud ja jutustatud igas vanuses inimestele raamatute, telesaadete ja isegi multifilmide kaudu. Tema lüüasaamine asuurate üle loob kiiresti narratiivi, et headus võidab alati kurjuse.

Krishna kirjeldus lugudes

Kuigi Krishnat tuntakse hindu mütoloogias ühe võimsaima jumalana, on vaieldamatu, et tema võlu varastas gopide (Vrindavani karjuste) südamed. Isegi tänapäeval peavad hindud Issand Krishnat kõige ilusamaks jumalikuks kujuks, kes eales olemas on olnud. Krishnat kirjeldatakse tumeda nahaga inimesena, keda on maalidel ja skulptuuridel kujutatud ka sinisena. Lisaks Issand Krishnale on sinisena kujutatud ka Issand Vishnu ja tema teine ​​inimkuju, Issand Rama.

Samuti öeldakse, et tal on lootosejalad, lootosekujulised jalad, millel on sama palju puhtust välimuselt. Tema välimust on kujutatud erinevalt, alates imikueast kuni vanema vormini Mahabharatas. Teda tuntakse sageli oma lokkis tumedate juuste, suurte, kaunite silmade, roosade põskede ja täiuslikult vormitud ning alati naeratavate huulte poolest. Kõigil tema maalidel ja kujutustel näeb tema näol alati kerget naeratust.

Nii tihti kui teda on kujutatud tugeva võitlejana, kes tapab kurje asuuraid, on ta tuntud ka oma leebe olemuse, rahuliku loomuse ja suurepärase huumorimeelega iseloomu, pahanduste armastuse ning positiivse aura poolest. Vaevalt leidub pilti või viidet Issand Krishnale, kus teda oleks kujutatud vihasena, isegi mitte sõja ajal.

Krishnat peetakse Vrindavani kauneimaks inimeseks pärast oma abikaasat Radhat. Kõik, kes teda vaatasid, olid tema ilust nii hämmastunud, et ta suutis oma vallatute kommetega lõbusalt hakkama saada.

Teisest küljest kirjeldatakse tema ilmumist Mahabharatas kui ägedat, kuid samas rahuliku auraga. Issand Krishna jõud ja iseloom olid piisavalt võimsad, et hirmutada halbade kavatsustega inimesi, millel pole tema füüsilise välimusega mingit pistmist. Erinevalt oma lapsepõlvest ja teismeeast jätab Krishna oma nooruses vallatu naeratuse ja kannab kindlat nägu mitmetel Dwapar Yuga suurima sõja kujutustel.

Krishna iseloomustus lugudes

Nagu tema lugudes jutustatakse, on jumal Krishnal mitmesuguseid iseloomujooni. Alates Nanda vallatust noorimast pojast, lehmakarjast, kellel oli kaasasündinud anne mängida kõige meloodilisemat flöödit, kuni vastupidava juhini, kes juhtis hindu mütoloogias kõige populaarsemaid ja silmapaistvamaid sõdu, tunnevad paljud Krishnat nüansirikaste omaduste kaudu.

Lapsena olevat jumal Krishna varastanud gopide pottidest jogurtit ja võid, et nad saaksid Yashodale tema halva käitumise üle kurta. Rahvapärimus räägib ka, et Krishna varastas Gopide riided, kui nad Yamunas suplesid. Nad pidid tema poole nutma ja paluma lapsejumalat oma riided tagastama vastutasuks selle eest, et ta ei annaks tema emale tema pahandustest teada.

Krishna on ka pühendunud sõber, kes teeb oma sõprade heaks kõik endast oleneva ja rohkemgi veel. Alates nende kaitsmisest deemonite eest kuni lihtsalt lojaalse sõbraks olemiseni on ta suurepärane tõelise sõpruse ja pühendumuse sümbol. Räägitakse, et kui tema parim sõber Vrindavanast tema kuningriiki külastas, oli ta nii emotsionaalne, et pakkus Sudamale kena välimuse, kandes värskeimaid ja luksuslikumaid riideid ning kingi ning kinkis talle kõikvõimalikud luksused.

Kui ta oli peaaegu kaotamas kogu oma kuningriiki, rikkust ja identiteeti pühendumuse pärast sõbrale, hoidis ta naine Rukmini teda seda tegemast. Lisaks kummardus ka jumal Krishna, et pesta oma sõbra jalgu ja kohtles teda ülima austusega. Seda hetke on jäädvustatud ka bhajanites, maalidel ja religioossetes tekstides.

Issand Krishna juhtis Pandavaid Mahabharata sõjas Kauravate ja Pandavate vastu, et nad sõja võidaksid. Issand juhtis otse Arjuni tema vankris, kui too pidas ajaloo kõige ohtlikumat lahingut. Issand Krishna mitte ainult ei osalenud Pandavate juhendajana, vaid andis neile ka julgustavaid sõnu, et nad sõjas lootust ei kaotaks. Issand Krishna tegi kõike alates moraalsete väärtuste õpetamisest kuni eluks vajalike õppetundideni, kas sõnade või tegude kaudu. Oma pehmema poole poolest tuntud armastatud hindu jumal ei hoidnud kunagi tagasi ka vägivalla kasutamisest vastutasuks.

Govardhan Parvati lugu

Govardhan Parvat on mägi, mis aitas lehmi karjatada ja toituda. Vrindavani kohalikel elanikel oli selle mäe vastu selge kiindumus, mis aitas neil igapäevaelus. Kõik kohalikud hindud pidasid vihmajumal Indrale pühendatud päeva. Issand Krishna palus Vrindavani külaelanikel hakata Govardhan Parvatit kummardama, kuna see oli aidanud külaelanikel karja kasvatada ja toitu hankida. Kõik nõustusid ja hakkasid hoopis mäge kummardama.

Issand Indra oli oodanud külaelanike palvetamist tema taevases elupaigas. Oma meelehärmiks taipas ta, et külaelanikud olid täielikult pühendunud millelegi muule. See ei teinud teda õnnelikuks. Ta oli äärmiselt pettunud, kuidas mäge oli kuni eelmise aastani nii koheldud. Tema raev sundis teda Vrindavanis paduvihma sadama, mis kahjustas talusid, maju ja lautasid. Kuna külaelanikel polnud kuhugi minna, tulid nad Krishna juurde ja palusid tal näidata neile väljapääsu hädast.

Seejärel juhatas jumal Krishna külaelanikud Govardhan Parvatisse. Nooruk Krishna tõstis oma pisikese sõrmega mäe üles ja varjas sellega kogu küla. See šokeeris mitte ainult külaelanikke, vaid ka jumal Indrat ennast.

Vihma sadamine ei lakanud mõnda aega, kuni Indra taipas, et Krishna jõud ja vaimukus olid tema omadest märkimisväärsemad ning et ta oli tegelikult alahinnanud jumaliku lapse. Hiljem peatas jumal Indra vihma ja tunnistas, et on oma jõu üle ülimalt uhke. See lugu kujutab armastuse ja isetu jõu võimet isekuse ja uhkuse üle.

Issand Krishna ja Draupadi

Jumal Krishna ja Draupadi sõprus on kuulus ka hindu mütoloogias. Samal ajal kui Krishna tegi Mahabharata ajal tihedat koostööd viie Pandavaga, sõbrunes Draupadi temaga. Nad olid olnud lähedased ja elasid puhtas ning platoonilises suhtes ning ta kaitses Krishnat julmade Kauravate eest, kui tema abikaasad tundsid end nõrgana ja abituna.

Kauravad olid kutsunud Pandavad malemängule. Kaotaja pidi vastasele andma elemendi, mis neile kuulus. Pandavad nõustusid. See oli Kauravate kurja emapoolse onu Shakuni peaplaan, et Pandavate vendade naiivsust nende vastu ära kasutada ja korruptsiooniga võita.

Pandavad kaotasid oma varanduse, palee ja ehted, mida nad sel ajal kandsid. Kui nad mängus kõik kaotasid, paluti neil lõpuks oma naist Draupadit, kes oli abielus Arjunaga, kuid palus, et teda jagataks kõigi viie vennaga, riieteta Kauravate ees. Ta lohistati menstruatsiooni ajal juustest paleesse. Tema abikaasad ei saanud teda kaitsta, kuna nad olid Kauravatele lubanud panna kõik, mida nad paluvad, ohtu.

Issand Krishna käed olid seotud. Ta teadis, et ei suuda Draupadi õnnetust peatada, kuna tema abikaasad olid juba kurjadele Kauravatele lubanud sama, mida nad tegid. Kuid ta tegi kõik, mis suutis. Kui Draupadi kõigi ees jõuga riidest lahti võeti, tuli Issand Krishna teda kaitsma ja pikendas riideid nii kaua kui võimalik. Mida kauem neid sikutati, seda pikemaks kangas kasvas. Samal ajal kui naine nuttis ja tema väärikuse pärast anus, ei saanud ta abikaasad midagi muud teha kui hirmunult pilgu kõrvale pöörata.

Kurjadele Kauravatele ei saanudki selgeks, kuidas ohvriks langenud Draupadi oli saanud lõputult kangast, samal ajal kui nad üritasid teda riieteta saada. Krishna jäi peitu, et kaitsta oma sõpra Draupadit julmade valitsejate edasise viha eest.

Issand Krishna ja tema 16108 naist

Issand Krishna oli abielus 16108 XNUMX naisega. Seda ei saa aga võtta kui viisi, kuidas ta ei olnud pühendunud ühele partnerile. Ta võitles ebaõigluse vastu. Kui tuhanded naised olid lõksus deemonkuningas Narakasura võimu all, pidi ta nad vangistusest päästma. Ainus viis, kuidas ta abitud naised välja sai, oli nad kõik abielluda. Ilma kõhkluseta ja teist korda mõtlemata abiellus Issand Krishna nad kõik. Räägitakse, et pärast Dwarka paleesse naasmist tõi Krishna kõik oma naised koju ja pidas neid seal.

Samamoodi oli ka jumal Krishna abielus Rukminiga. Nagu tema kuulsat abikaasat Radhat, peetakse teda jumalanna Laxmi kehastuseks. Rukminil oli Krishna südames alati kõrge koht ja ta austas teda kui oma naist. Kuigi Radha nimi seostatakse romantiliselt Krishnaga, on Rukminil hindu pühakirjades oluline roll Issanda partnerina. Ta on tuntud ka selle poolest, et on pühendunud oma abikaasale ja imetleb tema jumalikkust, nagu kõik, kes Issandat tunnevad.

Isegi tänapäeval on leskedel lubatud tähistada Holi't, värvide festivali, Vrindavanis, Issanda Krishna kodulinnas. Enamikul hindu naistel on keelatud Holi't tähistada pärast abikaasa surma. Krishna pühendunu ei tohiks kunagi jääda ilma sellistest värvikatest elurõõmudest, olenemata sellest, kas tema abikaasa on surnud.

Issanda Krishna ja Radha lugu

Issanda Krishna ja Radha lugu on alati olnud särav ja puhas. Krishna oli Radha pühendunud armastaja. Räägitakse, et Yashoda külastas oma sõpra, kes oli sünnitanud tütre, kellel polnud silmad lahti läinud. Kui Krishna teda vaatama läks, avas tüdruk esimest korda silmad ja nägi esimesena Krishnat. Emad olid selle üle rõõmsad, sest Radha ja Krishna jäid kokku mängukaaslasteks ja lõpuks ka armastajateks.

Nad kasvasid koos üles Vrindavana kariloomade ümber. Krishna armastus Radha vastu oli nii sügav, et ta palus iga kord, kui keegi teda mainis, tema nime enda ees hüüda. Kuna pühendunud laulsid „Radhey Krishna“ vaid austusavaldusena Issanda palvele oma armastatu jaoks. Lisaks on Radha tuntud ka kui üks kauneimaid naisi hindu ajaloos. Nii nagu Krishna on jumal Vishnu kehastus, tuntakse Radhat ka jumalanna Laxmi kehastusena, jumal Vishnu abikaasana.

Radha ja Krishna pidid needuse tõttu lahus elama. Ja nad ei abiellunud kunagi. Kuigi Radhal oli mitu naist, jäi ta Krishna südamesse ning tema nimi on seotud tema abikaasaga. Shree Radha on tuntud oma heleda naha, särava naeratuse, suurte ja võluvate silmade ning ilu poolest, millega ükski tavaline naine ei suuda võistelda. Tema aura ja naiselikkus on mütoloogias saanud ilu kehastuseks ning neist lauldakse siiani bhajanites, folklooris jne.

Meera pühendumus Issanda Krishnale

Teine kuulus lugu jumal Krishnast pärineb tuhande aasta tagusest ajast, kui printsess Meera armus jumal Krishna ebajumalasse ja hoidis end vallalisena, pühendudes oma Issandale. Tema lugu on Krishna pühendunutega tuttav tänaseni. Kui Meera oli noor tüdruk, võtsid tema vanemad tema pühendumust üsna tõsiselt. Kuid tema suureks saades tema pühendumus Krishnale ainult kasvas. Ta keeldus kellegi teisega abiellumast ja pidas lugupidamatuks Krishna ebajumala mahajätmist teise inimese pärast.

Tema armastus Krishna vastu oli täiesti vaimne ja puhtaimal kujul. Isegi tänapäeval kipuvad kõik, kes on pühendanud oma elu Krishna jutlustele ja õpetustele, jääma vallaliseks. Hoides end materialistlikust iha ja muu ahnuse maailmast, leiavad Meera teed järgivad tõelise õnne lihtsuses, minimalismis ja religioossuses.

Mida saate pühendununa õppida Krishnalt ja Issand Krishna Janmashtamilt?

Issand Krishna Janmashtami puhul on tegemist enama kui lihtsalt rõõmustamisega nagu iga teise festivali puhul. Issand Krishna õpetusi on jutustatud Bhagavad Gita kaudu. Üks viis, kuidas inimesed saavad saavutada igavese õnne, on isetu olemise kaudu, jättes seljataha iha ja ahnuse ning omaks võttes teadmisi ja tarkust. See on üks olulisemaid osi Issanda Krishna edasi antud õpetustest.

Mitte ainult Bhagavad Gita retsitatsioonid, vaid ka jumal Krishna lood avaldavad kuulajatele märkimisväärset mõju, rõhutades lahkuse, õrnuse, vastupidavuse, jõu ja vajadusel isegi kaitsmise olulisust. Esimene tee, mille jumal Krishna alati valis, isegi ebaõigluse ja pattude asemel, oli vägivallatus ja lahkus. Siiski ei hoidunud ta kurjuse alistamisest tagasi, kui tema esimene vägivallatuse taktika ei toiminud. Kõiki neid õppetunde saab rakendada päriselus, isegi tänapäeval.

Järeldus

Issand Krishna pühendununa saab inimene rakendada Issanda edasi antud teadmisi, et elada vaimset elu ilma isekuse, ahnuse ja kurjade kavatsusteta. Issand Krishna Janmashtami on tähistamine, mis on laialt levinud kogu maailmas, ja on aeg, et kõik võtaksid omaks mitte ainult tähistamisega kaasneva rõõmu, vaid tunnistaksid ka iga Issand Krishna ja Krishna Janmashtamiga seotud loo ja väärtuse taga peituva tähtsuse ilu.